- Meesolen - http://www.meesolen.ee -

PERSOON: TIIT TROFIMOV

 

Tiit on üks inspireeriv Eesti mees, kes oma elu elanud väga mitmes suunas ja jõudnud oma elu jooksul teha viie mehe eest ja rohkemgi. Viimastel aastatel on ta aga jalge alla võtnud spirituaalse teekonna ja naudib seda iga päev. Ta on mees, kes eelmise aasta lõpus elas kümme päeva pimeduses maa all ja pesitseb hetkel Balil, kus valmistab ette põnevat seiklus- ja puhkusreisi. Kui soovite reisi kohta rohkem teada, võtke Tiiduga Facebooki kaudu ühendust. Aga nüüd räägib Tiit tehtud muudatustest oma elust ja kuhu see kõik on ta viinud.

 

Sa oled mees, kes elab väga erinevatesse suundadesse – kord disainid Tallinnas kortereid ja kauplusi, siis korraldad mõisates alkoholivabu pidusid ja järgmisel hetkel oled juba Balil giiditööd tegemas. Mille põnevaga sa veel tegeled ja kuidas sa seda kõike jõuad?

 

Lisaks sinu poolt mainitule tegelen veel sidekoe teraapilise massaažiga ehk siis MER-massaažiga, mis on emotsioone ja lihasvalusid vabastav massaaž. Paljud inimesed jooksevad oma hädadega aastaid ringi, teadmata, et enamik meie kehalistest probleemidest tekib just allasurutud emotsioonidest. Vahelduva eduga annan ka OSHO aktiivmeditatsioone ja Kundalini-Tantra joogat, mis on samuti emotsionaal-keha tasakaalustavad ja vabastavad tegevused.

 

Millal algas sinu jaoks spirituaalne tee ja kas see on aidanud sul avastada ja leida seda, mida otsima hakkasid?

 

Nagu enamikel neist, kes sellele teele kord lähevad, algab see tavaliselt ikka mingist suurematesse raskustesse sattumisest. Isa kinkis mulle minu esimese meditatsioonikursuse, kui olin kuskil 20. Kolmekümneselt läbisin Silva kursuse ja 38-aastaselt hakkasin huvi tundma tantra ja jooga vastu. Mingi tugevam sisemine hingeline karje on minu sees karjunud juba kuskil 15 aastat, aga siis ei saanud ma veel päris täpselt aru, mis täpselt sees kriibib ja mida see seesmine kutsung mulle öelda tahab. Hetkel saan öelda, et minu otsingud veel käivad, kuid kindlasti olen juba sadamale palju lähemale jõudnud, nii mõndagi enese kohta avastanud ja oma elustiilis muutnud.

 

 

Mis sa arvad, mis seisus Eesti mees hetkel on ja mis suunas oleme liikumas?

 

Kui ausalt välja öelda, siis on eesti mehed omadega ikka väga puntras ja üle töötanud. Näen seda oma igapäevatöös ja oma lähedaste sõprade pealt väga tihti ja aina hullemaks olukord läheb. Kahjuks on Eestis ja kogu maailmas suunatud tähelepanu välisele fassaadile ja selle nimel ollakse end valmis ennastsalgavalt ohverdama. Viimastel aastatel on eriti palju kuulda, kuidas paljudel noortel meestel on eluisu kadunud, paljud lõpetavad juba 40-selt infarkti või vähiga. Pean tunnistama, et veel kaks aastat tagasi elasin ka ise samasugust elu, aga õnneks aitas jooga ja meditatsioon mul enam-vähem tasakaalu jääda.

 

Veetsid eelmise aasta lõpus ligi nädal aega maa all pimedas elades. Räägi sellest natuke lähemalt.

 

Pimeruumi mineku mõte tekkis mul juba aasta tagasi ja siis tundsin, et ei ole selleks veel psühholoogiliselt valmis. Selle aasta septembris aga tekkis tugev tunne see läbi teha ja nii võtsingi härjal sarvist ja kogesin 10 ööpäeva pimedust (8.-18. dets).

 

Väga paljud minu jooga lemmikõpsid julgustasid ja jagasid oma kogemusi. Kuna olen kahel viimasel aastal palju üksinduses olnud, siis ei tundunudki see kogemus nii raske, kui olin arvanud. Võib-olla viimase kolme päeva jooksul kirusin ennast paar korda, et kas oli ikka vaja 7 asemel 10 võtta …

 

Esimesel kolmel ööpäeval sa ainult magad, kuna kogu su peas eksisteeriv müra hakkab ennast maha laadima ja see on lihtsalt nii väsitav ja kurnav, et oled ainult unes. Seda, mida maa all olles kogesin, on väga raske isegi sõnadesse panna, aga soovitan seda kindlasti inimestel kogeda, sest ainult sedasi mõistame, kui palju on tegelikult me peas pahna. Seal olles käis minu silme eest läbi kogu minu elu ja ma vaatlesin selle läbi, nagu ruubik-kuubikut keerates.

 

Üles tulevad hirm, viha, kurbus, rõõm. Meenuvad niisugused seigad elust, mis on juba ammu ununenud. Paraneb loovus ja intuitsioon, seal olles saad aru, kui palju und ja sööki me vajame selleks, et end emotsionaalselt vaigistada ja aju välja puhata. Viimasel ööl magasin kuskil 1 tunni ja sõin ühe võileiva. Pimedas olles tekib öö tunnetus ka intuitiivselt.

 

Oled hetkel Balil, Indoneesias. Millega seal igapäevaselt tegeled ja mis tulevikus plaanis?

 

Hetkel olen Balil ja valmistan siin ette retriidiks, mis toimub 14.-28. veebruaril 2017. Sellel saavad inimesed kogeda erinevaid joogasid, meditatsioone, kohtuda ravitsejatega, ekstaatiliselt tantsida, surfata ja niisama tšillida ning teha kõike tasakaalus, nii nagu elus peabki olema.

 

Millest ammutad energiat pimedal ajal Eestis olles ja kuidas hoiad oma elus tasakaalu?

 

Arvan, et pime aeg Eestis on kõigile raske, aga olen märganud, et peale seda, kui hakkasin tegelema jooga ja oma närvisüsteemi tasakaalustamisega, ei häiri pime talv mind enam nii palju kui varem.

 

Kas oled oma elus hetkel seal, kus lootsid selles vanuses olla?

 

Hetkel teen igapäevaselt trenni, joogat, mediteerin, jalutan palju looduses, töötan ja proovin elada oma sisemises rõõmus. Kuid pean tunnistama, et selleks on vaja eelnevalt oma kehast vabastada kurbus ja viha, mida on meis kõigis ja mitte vähe. Ka minul endal on sellega veel tööd.

 

Öeldakse, et jumalal on igaühega omad plaanid. Võin öelda, et 10 aastat tagasi nägin oma elu kohta niisugust pilti: elan koos oma perega, kasvatan lapsi, olen edukas äris ja eriti enam tööle pühenduma ei pea. Tegelikult läks aga kõik hoopis vastupidi. Olen lahutatud, kaotasin kogu oma elu jooksul kogutud vara ja kõik minu unistused jooksid liiva.

 

Nüüd tagasi vaadates saan olla vaid tänulik sellele, mis juhtus, sest ainult see sai mind viia sügavama arenguni. Muidu oleksin vist ka insuldiga juba teises ilmas olnud või tõsisemate tervisehädadega kimpus.

 

 

Sinu jaoks motiveerivaim mõte/ütlus.

 

Olen elus väga palju läbi elanud: teinud palju sporti, õppinud, pidutsenud nii, et maa on must, proovinud igasugu narkootikume, joonud, ringi tõmmanud, kaotanud kõik, mida kalliks pidasin jne.

Kogu selle virrvarri tulemusena saan öelda vaid ühte: kui sul pole sisemist rahu, siis ei tee sind miski õnnelikuks!!!

 

Elage lihtsalt, elage armastuses! Peatuge ja märgake, mis teie ümber toimub, veetke aega üksinduses, et märkaksite, mis teie hing teile öelda tahab. Naerge ja rõõmustage palju ja öelge oma lähedastele igal võimalusel, kui palju te neid armastate!