- Meesolen - http://www.meesolen.ee -

PERSOON: HENRY KÕRVITS

“Tere, minu nimi on Genka, Oleg, aga tegelt olen Henry ja ma olen riimimisest sõltuvuses,” nii kirjutab ta oma kodulehel legendaarne. [1] Nüüdseks juba, ilma naljata legendaarsel riimisepal, on 20 aastat peenikest biiti vihikusse kirjutatud ja viimane kogumik kannab nime – Genka XX  
Meie nagu ikka, tahame rääkida törts meestejuttu ja püüame piiluda, mis lava taha jääb .  

 

 

Noorena tegelesid palju spordiga, siis teati sind järsku kui muusikut ja sel aastal olid näitleja Eesti kõigi aegade vaadatuimas filmis. Kas kogu see teekond on olnud planeeritud või on tegemist kokkusattumustega? Teed sa neid paljusid erinevaid asju oma piiride laiendamiseks või need tegemised lihtsalt satuvad su teele?

 

Need asjad on mu eluteele kuidagi veerenud, nagu kivid mägiteele. Kas need kivid üles korjata või jalaga teeperve togida, eks see on igaühe enda teha. Ja ega alati kõik korjatud kivid õnne ja edu too. Näiteks mängisin korvpalli, tegin kõvasti trenni, aga eeldused mul selleks asjaks siiski puudusid. Ma olen mõelnud, et olen ikkagi muusikute suguvõsast ja tippsport ei ole ikka n-ö minu asi. Ka räppari “amet” tuli mu ellu puhtjuhuslikult, kuigi luuletada meeldis mulle väikesest peale. No ja “Klassikokkutuleku” rekordeid ei osanud ilmselt keegi ette näha. Aga ma olen veendunud, et kuskil sügavas südamesopis tahab absoluutselt iga inimene kas või natuke filmis näidelda. Ma teen neid asju ainult ühel põhjusel – need on fun. Ja kui sa saad oma töö ja funi ühendada, on see ilmselt üks paremaid olukordi, kus inimene tänapäeval viibida saab.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

Aga ma arvan, et krõks on käinud ja järeltulevatele põlvedele anname edasi küll vaevatud planeedi, aga puhtamad mõtted.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

 

 

Mis seisus on sinu arvates Eesti mees ja mis suunas on ta liikumas?

 

Ma arvan, et mitte ainult Eesti mees ja mitte ainult ka suur osa mehi maailmas, vaid suurem osa inimesi üldse liigub suunas, kuhu minema peab. Hakatakse aru saama, et asjad ei saa nii edasi kulgeda, midagi peab muutuma. Muidugi, nagu näha, on vahendid selle saavutamiseks väga-väga erinevad ja n-ö hinna oleme ka väga kõrgeks kruvinud. Aga ma arvan, et krõks on käinud ja järeltulevatele põlvedele anname edasi küll vaevatud planeedi, aga puhtamad mõtted.

 

Fotod: Siiri Kumari

 

Kuidas sa oma tööpingeid leevendad? Kui palju sa hetkel üldse sporti teed?

 

Nagu ütlesin, siis tööpingeid kui selliseid mul ei ole, sest ma ei pea pidama võõrast sõda ega võitma võõraid lahinguid. Ainsad pinged tekivad ehk ainult siis, kui olen ennast kohustustega üle koormanud. Aga ma julgen väita, et olen ikka väga kõva stressitaluvusega, kusjuures trenni teen viimasel ajal suht palju. Olen aru saanud, et minu elutempo ja eluviisid vajavad sportlikku sekkumist. Öösel kell 4 kogutud Põltsamaa Olerexi juusturullid peab mingisse spordisaali maha jätma, sest muidu ei jõua neid hiljem seljas tassida.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

Südames olen ma ikkagi ilge loodusemees, salaornitoloog ja mis võib tunduda imelik – mulle meeldivad jubedalt lilled.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

Kas oled pigem linna- või maamees?

 

Ma tahaks hullult mõelda, et olen maamees, aga ma olen eluaeg linnas elanud ja mulle meeldib see väga. Aga kui ma maale või metsa ei saa, siis hakkab mul kammima. Südames olen ma ikkagi ilge loodusemees, salaornitoloog ja mis võib tunduda imelik – mulle meeldivad jubedalt lilled. Puudest ma ei hakka rääkimagi. Kord Uus-Meremaal olles seisin suure kauripuu juures mingi tund aega ja vahtisin seda. Aga jah, võrreldes linnaga on mets ja maaelu midagi muud. Ma teadvustan endale, et metsas olen ma ümbritsevaga võrreldes kõige nõrgem lüli. Arvan, et oma lapsi kasvatada ja nendega paremini hakkama saada oskan pigem linnas kui maal. Aga reisidel lähen ikka kõigepealt metsa ja siis linna. See peaks midagi selgitama.

 

 

Oled ka isa, kuidas muutus su maailmapilt seoses esimese lapse sünniga?

 

Seda on raske sõnadesse panna. Need, kellel lapsed, saavad aru, teistele on raske seletada. Sa jääd küll iseendaks, aga tegelikkuses muutub kogu mäng. Ma arvan, et kui laps oma vanemas pettub, on see üks jubedamaid asju, mis saab olla. Seega teen kõik selleks, et sellist asja ei juhtuks.

 

Fotod: Siiri Kumari

 

 

Mis on need asjad, mis veel tegemata? Millest unistad?

 

Suures mastaabis olen ma tegelenud ju ainult murdosa asjadega. On nii palju asju, mida võiks ja saaks veel teha. Ja süües kasvab isu.

 

 

Kas vahel tekib meelelahutusmaailmast ka okserefleks? Mõtled, et vahest oleks jube tore üheksast viieni pangas numbreid kokku lüüa?

 

Eks neid numbreid on ka juba üheksast viieni ja kaheksast kuueni kokku loetud. Ja selles pole midagi taunimisväärset, sellel on oma võlud ja plussid. Sa pead lihtsalt selle zeni sealt leidma või aru saama, et miks see sulle või teistele hea on. Aga jah, “theres no business like show business” ei lase seda rutiini sulle nii lihtsalt sisse. Ja ma arvan, et ma oskan seda juba vajalikus koguses doseerida, nii et üle ei pane ja oksele ei hakka.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

Isast on veel vara rääkida, ta oleks nagu sama vana kui mina.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

 

Mõned mehed, kes on sind motiveerinud? #meeskujud

 

Mu vanaisa Harri oli, nagu talle öelda meeldis, suure Kõrvitsate klanni juht, distsipliinihunt ja väga mitmekülgne mees. Nagu suur indiaanipealik. Teine vanaisa Edgar oli aga mees, keda ma oma 40 eluaasta jooksul ei näinud kordagi vihasena. Mõlemad erinevad, aga suured eeskujud. Isast on veel vara rääkida, ta oleks nagu sama vana kui mina.

 

 

Mis teeb mehest mehe?

 

See, kuidas ta naistega käituda oskab.

 

 

Kas oled oma elus praegusel hetkel seal, kus lootsid selles vanuses olevat?

 

Raske küsimus. Lasteaias lootsin ilmselt, et 40-aastaselt on mul omanimeline Disneyland, keskkoolis ilmselt, et 40-selt olen endine edukas korvpallur. Aga ma tahan arvata, et ei ole. Siis ma muutuksin laisaks. Loorbereid peaks jätkuma, mida korjata, et hiljem oleks mugavam puhata.

 

KOGUMIK SAADAVAL AINULT LEGENDAARNE VEEBIPOES [2]