- Meesolen - http://www.meesolen.ee -

#peabproovima: SIIS KUI JUHTUB KÕIGE HULLEM…

… mida ei soovi ükski sportlane, ega spordimees, ning mida ei tahaks isegi oma vaenlasele – põlvetrauma.

 

Vigastused on nagu kutsumata külalised, kes tulevad siis, kui neid kõige vähem ootad. Minu oma tuli ennem jõule ja mitte sussi sisse vaid korvpalli mängides ning absoluutselt süütus olukorras. Polnud ei rasket kokkupõrget, kõrgel hüppel maandumist, ega isegi pisikest puudet. Lihtsalt külgliikumisel jalg takerdus, keharaskus vajus ühele põlvele ja kogu moos. Kõige ebameeldivam tunne, mida elus kogenud olen. Hetkeks on tunne, et jalg läheb põlve kohast kaheks. Jube, ebameeldiv, vastik ja kohutavalt valus.

 

See on hetk, mida hiljem kerid peas sadu kordi edasi-tagasi ja mõtled, et miks kurat küll see pidi minuga juhtuma ja kui ma poleks olnud sellel hetkel selles kohas jne, jne… 

 

 

Loomulikult nendele küsimustele vastust ei ole ega tule ning antud olukorraga tuleb leppida, teha järeldused ning hakata tagajärgedega tegelema. Nagu ikka, esimene emotsioon on alati kõige teravam ja ühtki putru ei sööda nii kuumalt kui keedetakse. Seega tuleb kõige sellega tegelema hakata samm sammult ja mida läbimõeldumalt seda parem.

 

Trauma saanud koht tahab ohtralt külma ja rahu, kuid sellegipoolest võiks esimese asjana võtta ette tee “erakorralisse”. Kui on häid sõpru, siis see tuleb kasuks, sest viimane asi mida antud olukorras teha on põlvele toetada. Kuna lihased on traumast šokis, siis purunenud sidemete korral võib põlv uuesti paigast liikuda ja see pole enam kaugeltki mõnus olemine.

 

Reklaam

[1]

 

Kuigi EMOs saab teha ainult röntgenpildi, mis pehmete kudede vigastusi ei näita, on see siiski minu nägemust mööda oluline, kuna väga halva trauma korral võib olla ka luuvigastusi. Minul seda ei olnud ja tänu sellele pääsesin juba pisut lihtsamalt. Õnneks oli valvearst ortopeed, kes võttis mind lisanumbriga järgmiseks päevaks järjekorda ning määras MRT. Magnetresonantstomograafia ehk MRT on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest. Maakeeli öelduna suudab MRT teha kujutise pehmetest kudedest. Põlves on nendeks näiteks ristatsidemed, külgmised sidemed, menisk jne. Suure tõenäosusega on nendest midagi kannatada saanud ja sellepärast vajab arst ennem otususe tegemist MRT pilti. Kas lõigata või mitte.

 

MRT-uuringuga on muidugi see paha lugu, et järjekorrad võivad ulatuda mitmete kuude ja kilomeetrite pikkuseks ning see kõik võtab kohutavalt kaua aega ning kui põlv on teinud läbi raske trauma, siis iga minut tundub igavikuna. Minul oli õnne ja traumast kuni dr. Kaspar Rõivassepa vastvõtuni, kuhu vahele mahtus ka MRT-uuring, võttis täpselt kaks nädalat. Ja kui dr. Rõivassepp ütles, et ristatside on katki, oli kohe selge, et järgmine samm on lõikus.

 

 

Tippsportlaste puhul tehakse lõikus nii kiiresti kui võimalik, et mitte kaotada väärtuslikku aega. Nagu hetkel Eesti ühe tippkorvpalluri Gregor Arbetiga. Temal lõigatakse küll ainult meniskit kuid idee jääb samaks. Kiiresti! Tegelikult võiks olla traumast lõikuseni umbes kaks kuud. See oleks ideaalne aeg, et paistetus ja turse jõuaks tagasi tõmbuda ning põlv saavutaks esialgsele kõige loomulikuma vormi. Kuna #peabproovima raames tuleb tulevikus läbida sadu kilomeetreid ja katsetada lugematul hulgal erinevaid huvitavaid spordialasid, siis kõige tähtsam on mitte kiirustada ja läbida kõik etapid vastavalt spetsialistide soovitustele.

 

Seega järgmised sammud on olulised ja tahavad lõpuni läbimõtlemist! Jõudu!