- Meesolen - http://www.meesolen.ee -

#peabproovima: FIGHTFIT

 

Mehelt oodatakse, et see poisike temas võiks „suureks“ kasvades kaduda ning edaspidi võiks reede õhtuti baaris õlleklaasi taga jalgpalli vaadata. Kasva suureks! Noorus on möödas! Palju õnne, oled jõudnud teisele tasemele – autoliising, kodulaen, vastutus, stress. Lase endale rahustit välja kirjutada! Tere tulemast „suurte“ klubisse!  Äkki veel ei läheks „sinna“ klubisse! Vaata, äkki see vastutus ja poisike saavad edukalt koos eksisteerida.

 

Sellest südantlõhestavast eelloost inspireerituna võtsime sabast kinni ühel eesti mehel, kes on  “ilus, ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates” ja pakkusime välja võimaluse proovida kõike, mida poisike temas teha tahaks.

 

Kõik toimub puhtalt meditsiinilistel eesmärkidel ja loomulikult arstide valvsa pilgu all. Iga kord mõõdame stressi taset ja kodulaenu maksejõuet. Kõik tulemused salvestatakse meie kodulehel ja neid võib julgelt saata oma perearstile, kes võimalusel võib „vaba aega“ välja kirjutada. Nimetagem seda moodsalt projektiks #peabproovima! 

 

______________________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________________

 

 

OLLE-HENDRIK

 

 

FightFit

 

Articu spordiklubis  [1]kodulehelt võib lugeda FightFit’i [2]tutvustusest, et tegu on võitluskunstidest inspireeritud treeninguga, mis koosneb käe- ja jalalöökidest ning erinevatest üldfüüsilistest harjutustest. Minu suhe igasuguste võitluskunstidega on olnud pigem platooniline ja oma vastast austav ning tänu sellele pole me ülearu palju omavahel kokku puutunud. See oli aga just üks peamisi põhjuseid, miks see välja sai valitud.

 

Esimene suurem üllatus oli treeningsaali ukse taga, kui kaks kolmandikku publikust olid nõrgema soo esindajad. Tagurlikult võiks ju arvata, et tegu on maskuliinse ja pigem meespoolt inspireeriva comboga, aga olgem palun avatud ja ärgem jagagem nii kergekäliselt soorolle. Alustuseks korralik soojendus ja siis tasapisi asja kallale. Vahemärkusena olgu öeldud, et rocki, metal rap’i ja hip-hopi fännidel tasub juba playlisti pärast tulla. Muss oli, nagu öeldakse, kaasahaarav!

 

Erinevad käe- ja jalalöögid, seeriad hantlite ja hantliteta, nii nagu iga ühe personaalne treenituse aste lubas ning sinna juurde juhendaja näpunäited ja suunavad märkused. Grupi suurus oli just selline, et kõigile jätkus piisavalt tähelepanu. Treening oli mõnus tempokas ja korralikult läbimõeldud. Intensiivne ja täpelt selle piiri peal, et kui teised jõuavad, siis jõuan mina ka. Tuletan siinkohal meelde, et enamus olid naised. Nagu sellisel puhul ikka juhtub, saad järgmisel päeva teda, et sul on olemas ka NEED lihased. Ürituse teine pool hõlmas 5-6 harjutuse komplekti, mid siis kordustena läbi tehti ja mis nõrgemad mehed juba üsna läbi võttis. Kõige lõppu korralikud venitusharjutused ja tehtud ta oligi.

 

Julgeksin seda soovitada inimestele, kes tahavad proovida rühmatreeningut ning sinna juurde veel midagi või siis inimestele, kes tahaksid hakata tegelema mingisuguse võitluskunstiga, aga kohe ei julge MMAsse minna trennaga sparringusse.

 

FightFit annab üsna hea pildi, kas sulle selline asi sobib ning võiks meeldida. Lõppu lisaksin tänusõnad treenerile, kes oli oma ala absoluutne professionaal ning tegi oma asja suure südamega.

 

Nii et – “Eye of the Tiger” peale ja #peabproovima!

 

 

 

______________________________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________________________

FIGHT FIT

Intervjuu Fred Kanguriga

 

 

 

Mida kujutab endast FightFit ja kellele see treeninguna sobib?

Selleks, et olla võitluskunstis tugev, peavad olema kolm elementi treenitud ning tasakaalus: füüsiline, tehniline ja vaimne tugevus.

 

FightFit keskendub võitlejale omase üldfüüsilise põhja loomisele või olemasoleva põhja parandamisele. Kui enamikes võitluskunsti trennides pööratakse rohkem tähelepanu tehnikale ja kombinatsioonide löömisele ning ainult trenni lõpus on väike üldfüüsiline osa, siis FightFit’is vastupidiselt pööratakse rohkem tähelepanu üldfüüsilistele harjutustele. Seega sobib see trenn võitluskunsti trenni juurde, kui tasakaalustaja võitluskunsti trennile, kus enamjaolt harjutatakse tehnikat. Paljud harrastajad ei leia motivatsiooni või ei viitsi iseseisvalt üld-füüsist parandada. Ma usun, et kõigil on võimalik saavutada selline sitke ja atleetlik füüsis nagu maailma tippvõitlejatel. Küsimus taandub õigele treeningule, toitumisele ning tahtejõule.

 

Aga FightFit sobib ka loomulikult kõigile, kes tahavad sitket ja praktilist füüsist. Praktilisuse all pean ma silmas võimet rakendada füüsist enesekaitseks. FightFit on loodud ka selleks, et tekitada esmast huvi võitluskunstide vastu, saada sealjuures korralik baastehnika ning korralik füüsis. Selle pealt on juba kergem ja julgem minna edasi näiteks poksi, taipoksi või MMA trenni.

 

Kuidas võiks treeningutega alustada mees, kellel on kogu aeg 10 vabandust varnast võtta, et mitte ennast liigutada?

Siis peaks esmalt ütlema endale stopp ja analüüsima, et mis on vabanduste algpõhjusteks. Sageli on otsitud vabandused nn. „mugavustsoonis“ olemine. Tihti on inimesel raske endale tunnistada, et ta on mugav ja ka natuke laisk. Näiteks, tüüpiline vabandus on, et mul pole aega. Ööpäevas on 24 tundi, sellest 7-8 läheb une jaoks, kaheksa tundi läheb tööl, ülejäänud kaheksa tunni sees peaks suutma igaüks leida pere kõrvalt kas või selle tunni või miinimum 45 minutit enda jaoks. Tuleb enda jaoks panna paika prioriteet, kas selleks on niisama näiteks teleka ees istumine või trenni tegemine.

 

Trenni saab kas või iseseisvalt teha, kodus, kasutades oma keharaskust või saab minna jooksma, rattaga sõitma, talvel suusatama, jalutama. Kõige raskem hetk ongi harrastaja jaoks see esimene hetk, piltlikult öeldes, et saada kodust tugitoolist üles. Kui juba tugitoolist üles saada ning harrastaja jõuab treeningsaali, siis saab ta sealt juba koos teistega harjutades selle vaimse jõu ja emotsionaalse laengu, et teha trennid edukalt lõpuni. Kui nii vastu pidada esimesed kolm kuud, siis tekib juba trennist ja saavutatud tulemustest eufooria-laadne seisund ja keha ise annab märku, et on vaja liigutada. Trenn on sõltuvust tekitav, aga tegemist on kasuliku sõltuvusega. Mees peab ka olema enda üle uhke, kõige tähtsam on see kuidas me ise enda sisemuses ennast tunneme ja mida endast arvame. Hea füüsiline vorm teadagi tõstab enesekindlust. Iga mees, kes on võtnud ennast kokku, et tulla treeningsaali võib olla enda üle uhke ja väärib austust oma otsusekindluse ja pühendumise poolest.

 

Mis vanusest, sinu arvates, peaks mees tõsisemalt mõtlema hakkama regulaarsetele treeningutele, kui kooli tugev kehaline ja sõpradega väljas naermine enam musklit ei tooda?

Ma arvan, et mees peaks mõtlema regulaarsete treeningute peale igas vanuses! Vastavalt vanusele ja eesmärkidele tuleks valida ka siis sportliku harrastuse ja treeningu liik. Alati on kergem hoida mingit taset, kui et ronida välja kuskilt ülekaalulisuse ja treenimatuse august. Väga sügav kummardus nende suunas, kes selle otsustava sammu teevad, leiavad endas selle tahtejõu ning ennast kokku võtavad ja heasse füüsilisse vormi ennast viivad.

 

Kui oluline on leida see “oma” trenn?

Väga oluline, trenni tehaksegi eesmärgipäraselt. Näiteks, kui inimene tahab kasvatada lihasmassi, siis on kõige loogilisem valik jõusaal, kui tahab korralikult õppida ujuma, siis valib ujumiskursused, tahab õppida ennast kaitsma, valitakse võitluskunstid. Eesmärgipärases treenimises pole midagi paha, kuid oluline on ka sportimise juures see, et seda tehakse südamega. Spordiala, mida harrastaja harrastab peaks talle andma positiivse emotsionaalse laengu. Inimene on juba kord loodud emotsionaalseks olendiks. Mitte keegi meist ei taha teha tööd mis meile ei meeldi, miks peaksime tegema trenni, mis meile ei meeldi. Sellepärast tulebki kuulata trennivalikul ka n.ö. südame häält ja mitte kasutama kogu aeg ratsionaalset mõtlemist, tuleb leida see, mis meeldib ehk oma trenn!

 

Milliseid spordialasid sulle endale meeldib veel teha?

Ma olen täielik spordifanaatik. Mulle meeldib lisaks erinevatele võitluskunstidele harrastada veel rida erinevaid spordialasid. Meeldib käia jooksmas ning teen seda tihti ka siis, kui väljas külm ja rahe vastu nägu tuiskab. Meeldib käia jõusaalis, ujumas, talvel suusatamas, suvel rattaga sõitmas. Käisin mõnda aega argentiina tango trennis, tahaksin uuesti
sellega alustada. Tantsimine on väga hea koordinatsioonile, võitluskunsti ikoon Bruce Lee oli näiteks Hongkongi tša-tša meister. Mulle meeldib mängida ka malet, tänapäeval on kõige lihtsam seda teha üle interneti. Vaimne ja füüsiline trenn peaksid käima käsikäes, näiteks Eesti eelmise sajandi sportlane nr. 1 Paul Keres oli ka väga hea tennisemängija.

 

Kui palju on sind muutnud võitluskunstid ja kas iga mees võiks neid osata?

Alustasin võitluskunsti trennidega juba 4-aastaselt, kui isa õpetas mulle esimesi karate tehnikaid. Sealt alates sai minusse istutatud see huvi.

Toon välja mõned positiivsed aspektid. Võitluskunstid on mind muutnud vaimselt tasakaalukamaks. Aidanud aru saada vastandlikust paradoksist, et inimene võib olla ühtaegu nii tugev kui ka habras. Võitluskunstid panevad inimeste tervist ja elu palju rohkem austama, elu teadagi on habras. See on minus kasvatanud austust teiste tegijate ja üleüldse inimeste vastu.
Suurendanud enesekindlust ja vähendanud eneseimetlust. Avanud akna idamaise filosoofia ja tarkuste juurde, teinud mind tuttavaks väga paljude huvitavate inimestega.

Kahtlemata iga mees võiks võitluskunste osata, sest mees peab olema vaimselt ja füüsiliselt tugev. Võitluskunsti trenn on ka väga praktilise väärtusega, kuna annab suurema tõenäosuse seista oma lähedaste ja kogukonna eest. Paraku maailm milles me elame pole mingi utoopiline paradiis ja võib leiduda ikka keegi, kes ei mõista hea sõna väge, kippudes füüsiliselt tüli
norima. Võitluskunstid üleüldiselt karastavad ning jäljendavad spordialadest kõige tõetruumalt elu. Parafraseerides filmitegelaskuju Rocky’t, „Mitte miski ei löö nii tugevalt, kui elu, aga pärast kukkumist tuleb ennast alati uuesti püsti ajada ja edasi rühkida.“ Ma usun, et võitluskunstid õpetavad väga hästi seda positiivset suhtumist, et ikka ja jälle püsti ja visalt edasi!

 

_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________